Kool noolTutvustus noolPerioodõpe

Trükitav versioon

Perioodõpe ehk epohhiõpe on aine süvendatud käsitlemine ühe perioodi (4-5 nädalat) jooksul. Perioodõppe ained on järgmised: eesti keel ja kirjandus, matemaatika, vormijoonistamine (algklassides, hiljem geomeetria), loodusõpetus, bioloogia, kodulugu, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunstiajalugu, muusikaajalugu, arhitektuuriajalugu, geograafia, füüsika, keemia, draamaõpetus. Olenevalt materjali mahust on ühe aine epohhe kooliaasta jooksul 1-3.

Epohhiaine tund ehk põhitund alustab reeglina koolipäeva ning kestab kaks akadeemilist tundi. Põhitunni ülesehitus ehk põhitunni rütm arvestab õpilase keskendumisvõimele iseloomulikku rütmi. Järgnev rütmiline jaotus on toetavaks skeemiks, millele õpetaja konkreetsest klassist, laste vanusest, tunni ainest ja teemast lähtuvalt loominguliselt läheneb.

 

  • Tunni alustamine ehk rütmiline osa. Häälestumine tunniks - rütmilised harjutused, liikumist kaasavad muusika- ja kõneharjutused, flöödimäng - aktiviseerib, harmoniseerib ja koondab õpilasi.

 

  • Kordamine. Eelnenud õppeprotsessi jätkamine, teadvustav osa - õpilased meenutavad ja jutustavad eelmisel korral käsitletud ainestikku mälupiltude või kodutööde põhjal, käsitletu kokkuvõte vormistatakse ainevihikusse - aktiviseerib kujutlusvõimet, tegeleb mälu ja mõtlemisvõime arendamise ning teadvustamisega.

 

  • Uue ainestiku tutvustamine. Jutustavates ainetes õpetaja jutustab pildilisest õpetusmeetodist lähtuvalt, loodusõpetuses fenomenoloogilised vaatlused, matemaatikas küsimuse püstitamine jms - aktiviseerib tunde- ja tahteelu.

 

  • Õpetatu süvendamine, praktiline osa. Käsitletu töötatakse tegevuslikust lähtuvalt läbi liikudes, joonistades, uusi oskusi harjutades jne - rakendab mõtte ja tunde tegevusse, kujundab nendega seostuvat tahet.

 

  • Tunni lõpetamine, rahunemine. Õpilased viiakse harmooniliselt rahunemiseni, nt sobiva kõne- või muusikaharjutuste kaudu. Ka jutustav osa, eriti esimesel kooliastmel, on selleks kohane. Viib õppetunni ajal käivitunud protsessid rahu olukorda ja tekitab uut õppimisvalmidust.

 


Ülaltoodud õppetunni ülesehitus arvestab inimese keskendumisvõimele iseloomulikku rütmi ja puudutab järk-järgult õpilast tervikuna. Intellektuaalset pingutust, tähelepanelikkust ja täpsust eeldav osa on tunni alguses. Järgmine, tundeelu puudutav osa pakub lastele tundeelamust  läbi isikliku kujutlusvõime rakendamise. Praktiline ja seeläbi virgutav etapp on paigutatud tunni lõppu. Selline õppetund ei koorma õpilast ühekülgselt ja vahetund ei muutu kogunenud pingete väljaelamise kohaks.

 

Lähtuvalt õpilase vanusest omavad tunni osad erinevat kaalu. Kui algastmel on tunni algus- ja lõpuosal suurem osakaal ning ainest tulenev tööosa on laste jõudluse tõttu väiksem, siis järgnevatel kooliastmetel kasvab tööosa proportsionaalselt rütmilise sissejuhatuse ning tunni lõpuosa (kokkuvõte või jutustav osa) vähenemisega. Sarnaselt põhitunnile saab rütmistada ka teisi tunde.