Koolielu noolWaldorf 100

Trükitav versioon

Waldorf 100 logo

 

Selle jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse mõistatus, mis ootab
lahendamist.
Rudolf Steiner

 

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod,
mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel.
Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja
arengut.

Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil
Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma
töötajate lastele. Kool saigi nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi. Kooli rajamise juures
ja üheks esimeseks õpetajaks oli Pärnus sündinud mees Herbert Hahn (1890 – 1970).

Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud loengkursused inimeseõpetuse, metoodilis-
didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal,
Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni
oma elu lõpuni 1925. a.

Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste
koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust;
segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamise iseloomustusega, käsitöö ja
kunsti suurem osakaal, epohhiõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on
muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka
kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.

Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid
waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg
Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal
koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates
1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.

Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja 1857 waldorflasteaeda 73 riigis.

Waldorfkoolide ja waldorflasteadade, waldorfkoolide- ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide
õpetajate ja koolitusorganisatsioonide nimekirja uuendatakse igal aastal. 2018. a nimekiri on SIIN.


Eesti waldorfkoolide ajalugu

1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka
avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli
täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti
Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku
loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.

1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas
õpetajatele, tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga
Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud.

Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid
suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista
täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber
ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende
kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli
rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks
seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.

1. sptembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas
Nõmmel. 1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis. Tänaseks on
waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel) ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990.
aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena.

2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelgulinnas). 7 aastat hiljem
2008. a avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere
Waldorfkool alustas 2011. a sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013. a sügisel alustas Herbert
Hahni kool, mis alates 2017. aastast on Pärnu Waldorfkool.

Eestis tegutseb 2 erivajadustega õpilaste waldofkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke
munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a, Hilariuse kool alustas 2005. aastal.

2018/2019. õppeaastal õpib Eesti waldorfkoolides 1 402 õpilast: põhikoolis on 1163, gümnaasiumis
127 ja koduõppel on 112 õpilast.