Tutvustus noolAjalugu

Trükitav versioon

Kooliseltsist kasvanud kool

 

3. märtsil 1990. a. loodi Tartu Vabakooli Selts. Seltsi töösihiks sai 12-klassilise waldorfkooli loomine, kooliasjade korraldamine ja lastevanemate harimine antroposoofia ning waldorfpedagoogika vallas.

Algas pingeline tööperiood, et sügisel saaks alustada esimene klass. Oli vaja leida ruumid ja raha, teha remont, osta mööbel, korraldada loenguid waldorfkoolist.

 

1. septembril 1990. a. avati Tartu 14. Keskkooli (praegune Kunstigümnaasium) juures waldorfpedagoogikale tuginev eksperimentaalklass. Klassiõpetaja Sulev Ojapi käekõrval alustas oma kooliteed 22 poissi ja 12 tüdrukut. Õppetöö toimus Ristikheina lasteaia ruumides.

 

20. augustil 1992. a. asutati lastevanemate üldkogu koosolekul Tartu Vabakool. Lasteaialt oli ruume saadud kolme klassi jaoks ning oli selge, et järgmisel õppeaastal kool enam samasse majja ära ei mahu. Seltsi volikogu otsis ja kaalus erinevaid võimalusi kooli jätkamiseks. Valik langetati Ploomi tänaval asuva endise lasteaia ümberehitamise ja remontimise kasuks.

 

1992. a. sügisel alustas külmas remontimata majas tööd Tartu Waldorfpedagoogika Seminar, mille eestvedajaks sai Tiiu Bläsi-Käo - staa¸ikas waldorfpedagoog Saksamaalt. Tiiu Bläsi-Käo on waldorfkoolide konsultant tänaseni.

 

1993. a. kevadisel lastevanemate üldkoosolekul püstitati küsimus: kas alustame sügisest erakoolina või saame munitsipaalkooliks? Siiani oli kool tegutsenud Kunstigümnaasiumi eksperimentaalklassidena. Ühiselt otsustati, et linna toetus on äärmiselt vajalik.

 

15. juulil 1993. a. asutati Linnavalitsuse määrusega Tartu Vabakool (lasteaed-algkool). Sügiseks jõudsid linna haridusosakonna ning Saksamaalt saadud annetuste toel lõpule ümberehitustööd Ploomi tn maja esimeses korpuses.

Järgnevatel aastatel muutusid aga juriidilised suhted haridusministeeriumi, linna haridusosakonna ja kooli vahel järjest keerulisemaks ning taas tuli lastevanematel seista küsimuse ees: kas seista munitsipaalkooli staatuse eest või määratleda end erakoolina?

 

1. septembril 1996. a. jätkas Tartu Vaba Waldorfkool tegevust erakoolina. Sõna “vaba” kooli nimes viitas vabadusele ise otsustada ning selle eest ka vastutada, mitte aga vabakasvatusele, nagu paljud eemalseisjad arvasid. Just vääriti mõistmise vältimiseks kaotati hiljem sõna “vaba” kooli nimest.

 

1998. a. kevadel lõpetas põhikooli esimene lend. Ülaastme litsentsi haridusministeerium sel kevadel koolile ei kinnitanud ning lõpetanud jätkasid oma haridusteed linna teistes koolides.

 

1999. a. mais andis haridusministeerium koolile gümnaasiumi litsentsi.

 

2000. a. veebruarist kannab kool nime Tartu Waldorfgümnaasium (TWG).

 

2002. a. kevadel lõpetas Tartu Waldorfgümnaasiumi I gümnaasiumilend. Seda olulist teetähist tähistasid kõik Eesti waldorfkoolid ühiselt hariduspäevaga "Värv ja valgus", mille kavas  olid konverents, kontsert ning peoõhtu.

 

2010. a. kevadel tähistati Tartus suurejooneliselt "20 aastat waldorfkoole Eestis". Juubeliüritustega - rändnäitus, konverents, kontsert – tutvustati waldorfpedagoogikat ja Eesti waldorfkoole ka laiemale ringkonnale. Samal kevadel tunnustatakse waldorfkoolide tegevusvabadust ka riiklikus õppekavas.