Lugemist noolWaldorfpedagoogikast

Trükitav versioon

Waldorfpedagoogika aluseks on austria-saksa teadlase Rudolf Steineri poolt arendatud inimeseõpetus – antroposoofia, mis vabas tõlkes tähendab inimese terviklikku teadmist iseendast (kreeka k. anthropos–inimene, sophia–tarkus). Waldorfpedagoogika lähtekohaks on inimesekäsitus, mis vaatleb mõtte-, tunde- ja tahtearengut tervikseostes kogu elukaare jooksul.

 

Uurimustulemuste praktilise rakendusena asutas antroposoofiat väärtustavate lapsevanemate ring 1919. a. esimese uudsel pedagoogikal põhineva kooli – Stuttgarti Vaba Waldorfkooli. Kool asus Waldorf-Astoria sigaretivabriku omanikult saadud ruumes ning vabriku omanik hr. Emil Molt oli ka kooli rahastajaks.


Esimestele õpetajatele korraldas R. Steiner enne kooli põhjaliku seminari õpetuse ja õppekava põhimõtetest.

 

Mõisted "waldorfpedagoogika" ja "steinerpedagoogika" tähistavad ühte-sedasama pedagoogikat, kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale.

 

Waldorfkoolil on traditsioonilise kooliga võrreldes nii sarnasusi kui erinevusi. Waldorfkool on 12-aastane üldkool (egalitaarkool). Õppe-kasvatustöö formaalsed taotlused langevad suures osas kokku traditsioonilise kooli taotlustega. Põhierinevus seisneb õppe-kasvatustöö üld- ja ainedidaktikas ning meetodites. Traditsioonilist õppimist teadmiste-oskuste omandamise mõttes käsitletakse kasvamise ja kasvatuse ühe osana. Steiner rõhutas, et erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seos inimese ja maailmaterviku vahel.

 

Waldorfpedagoogikasse süvenemine on aeganõudev protsess, mis annab uudse vaatlusoskuse ja loova suhte didaktikasse ja metoodikasse. Iseseisva vaatlusoskuse arendamine loob eelduse waldorfpedagoogika olemuse mõistmiseks igapäevases õpetajatöös. R. Steiner pani õpetajatele südamele, et õpetajaamet eeldab sisseelamise võimet teise inimese hinge.
Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma.

 

Waldorfpedagoogika võib terviklikult teostuda üksnes kooli sotsiaalses organisatsioonis, kus kooli arengu juhtimisel on võrdväärseteks partneriteks õpetajad ja lastevanemad. Pedagoogilist arengut juhib õpetajate kolleegium ja majanduslikku arengut lastevanemate initsiatiiv (ühendus või selts).

 

Waldorfkool on kooli ümber koondunud inimeste vaimne ühisomand ja kooli hea käekäik eeldab nende inimeste tundlikku vastutust kõigis tegudes.

 

Pärast II maailmasõda hakkas waldorfkoolide arvukus maailmas kiiresti suurenema. Praegu on üle maailma ca 1000 waldorfkooli 65 riigis – erinevates kultuurilistes ja ühiskondlik-poliitilistes tingimustes. Lisaks koolidele on 60 õpetajakoolituskeskust ning 1087 lasteaeda. 1980ndatel aastatel rajati hulgaliselt waldorfkoole Ameerikas, 1990-ndatel Ida-Euroopa maades.

 

Eestis loodi lapsevanemate initsiatiivil esimesed waldorfkoolid 1990. aastal Rosma külla Põlvamaale, Tartusse ja Tallinnasse. Praegu kuulub Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusse 6 lasteaeda, 1 algkool, 4 põhikooli, 1 gümnaasium, 1 ravipedagoogiline kool ja Waldorfpedagoogika Seminar.