Trükitav versioon

Pea iga inimene on läbi elanud olukorra, kus mõistus ütleb üht ja süda ütleb teist. Ja täpselt niisuguses olukorras olin mina, kui ma 1990. aastal, kui waldorfkoolid siin oma tööga alustasid, Eestisse tulin. Mõistus ütles küll, et see ei saa võimalik olla.

 

Olin harjunud sellega, et Saksamaal valmistutakse ühe uue kooli loomiseks väga kaua. Aga siin polnud mitte midagi. Ei olnud õpetajaid, ruume, raha, õigeid seadusi.


Mida meil kõige rohkem oli? Lapsi. Ja see näitas, et see kool tekib ja süda ütles - küll on suurepärane. See julgus, mitte millestki peale hakata, see peab viima sihile.

 

Oleks öelda väga palju ilusaid asju. Üks rõõmuhetk on just tänane päev. Suurepärane koostöönäide. Ainult koostöös saab areneda ja uueneda. Algul paistis, et iga kool oli justkui endas kinni ja hoolitseti eelkõige oma käekäigu eest. Aga tänane päev näitab, et just sellel pinnal on asi edasi arenenud. See, et toimub üritus, kus osalevad kõik koolid ja mille ettevalmistus on kulgenud ühiselt - see on meile kõigile tänasel päeval väga kena kingitus.